Kolmandat korda rajale minnes otsustasime võtta suuna Eestimaa südame poole, Võrtsjärve äärde. Põhjuseid oli tegelikult kaks. Esiteks tahtsime avastada uusi radu ja maastikke. Teiseks ootas meid matka lõpus mõnus sihtkoht, Oiu sadam. Seal asub Iglusaun, ideaalne koht, kuhu pärast matka kokku tulla ja päev rahulikult lõpetada.

Kas Võrtsjärve ümber saaks kunagi matkata?

Võrtsjärv on Eesti üks suurimaid järvi. Matka planeerites aga avastasime, et seal ei ole tegelikult väga palju pikemaid matkaradu, mis kulgeksid mööda järve kallast. Seda enam tekkis meil mõte: kui tore oleks kunagi matkata ümber kogu Võrtsjärve. Mööda kallast, läbi tammesalude ja viljapõldude. Väike idee RMK-le tulevikuks.

Seniks tuli meil aga ise veidi loominguline olla ja oma väike ring kokku panna.

Udu, sulav lumi ja väike seiklus

Algne plaan oli osaliselt liikuda mööda järvejääd ja osaliselt mööda kallast. Aga kui kohale jõudsime, sai kiiresti selgeks, et see ei ole kõige targem mõte. Ilm oli soojemaks läinud, jää vesine ja ebakindel. Seega otsustasime marsruuti muuta.

Matka alguspunktiks sai Rannu Püha Martini kirik. Kahjuks ei õnnestunud meil kirikusse sisse piiluda, kuid juba selle välisfassaad oli piisavalt muljetavaldav, et hetkeks peatuda, seda imetleda ja üks grupipilt teha. Uduse ja niiske hommiku tõttu kulus paljudel ka soe müts marjaks ära – meriino müts hoiab liikudes pea just parajalt soojas.

Sealt edasi suundusime mööda viljapõldude vahelist teed. Tegelikkuses oli see pigem tühermaa, udu, pori ja sulav lumi. Aga just see tegi kogu maastiku kuidagi eriti müstiliseks.

Poolel teel metsaservas peatusime korraks, sest kusagilt kaugemalt oli kuulda lindude sagimist ja säutsumist. See oli üks neist väikestest hetkedest, kus lihtsalt jääd seisma, kuulad ja tajud ümbrust. Lindude häälitsusi salvestades üritasime liiki tuvastada ja saime teada, et tegu võis olla siiskiestega. 

Tamme paljandi rada

Meie eesmärk oli jõuda Tamme paljandi matkarajani. See rada on ka Google Mapsis kenasti märgitud ja seal saab teha umbes 5–6 km pikkuse ringi.

Meie läbisime sellest vaid osa. Alumine lõik, kus rada läheb läbi pilliroo ja üle laudtee otse järve äärt mööda, oli täielikult vee all. Ülemisel osal on tegelikult ka väike piknikuplats, kust avaneb vaade järvele. Suvel kindlasti väga ilus koht.

Seekord tuli aga leppida muda, sulavee ja väikeste kõrvalepõigetega. Lõpuks liikusime mööda teist põlluteed tagasi Rannu küla poole, möödudes ka Estoveri piimatööstusest.

Kokku tuli sellest umbes 6,5 km pikkune ring. Täpselt paras, et natuke poriseks saada, palju naerda ja värsket õhku nautida.

Saun, supp ja natuke hullust

Matka järel istusime autodesse ja sõitsime Oiu Sadamasse. Seal ootas meid soe kõrvitsasupp ja grillvorstid. Pärast pikka jalutuskäiku maitsevad sellised lihtsad asjad alati eriti hästi. Muljetasime, kelle saapad kuivaks jäid ja mitu paari sokke hommikul jalga läks. Tõdesime, et praegusel aastaajal on hea matkakaaslane ka paar kvaliteetseid meriino sokke, mis hoiavad jalad soojas ja mugavalt kuivana ka pikema jalutuskäigu ajal.

Seejärel suundusime Iglusauna, kus saime oma päevale eriti mõnusa punkti panna. Jalad sirgeks lasta ja juttu rääkida.

Proovisime isegi kirvega jõkke jääauku raiuda, aga see osutus meile veidi liiga suureks ettevõtmiseks. Vähemalt sai natuke lumes rullida ja korraks jalad külma vette pista.

Saunas katsetasime ka erinevaid maske ja seerumeid Lumene brändilt, Andbeauty poolt. Väike spa-hetk keset loodust.

Tule meiega rajale

Woolish Trails Club on meie väike kogukond, kellele meeldib liikuda looduses, avastada uusi radu ja veeta aega heas seltskonnas.

Järgmine matk toimub juba 3. mail Viljandis.

Kui tahad olla kursis järgmiste matkapäevade, radade ja spontaansete seiklustega, siis liitu meie kogukonna chatiga. Seal jagame esimesena infot uute ürituste kohta.

LIITU CHATIGA ja tule järgmine kord rajale koos meiega.

Matkale sobivad Woolishi kudumid

Kui plaanid ise loodusesse liikuma minna, tasub pilk peale visata ka Woolishi meriinovillastele kudumitele:

/// Como meriino sokid - mugavad sokid matkamiseks ja igapäevaseks kandmiseks

/// Meriino mütsid – kerged ja soojad igaks aastaajaks

/// Meriinovillased kampsunid – hingav ja temperatuuri reguleeriv vahekiht