EiK’i ja Woolishi teed said kokku täpselt kaks aastat tagasi, kui kuulsime teda raadios jagamas tuttavat olukorda: ta oli kaotanud oma mütsi, aga talvekülm juba näpistas. Kohe pärast seda, kui olid kirja saanud sõnad loole "Meie Süü", olime talle saatnud kaks meeste meriino mütsi. Sellest ajast on EiK olnud osa meie Woolishi villasest kogukonnast. 

EiK on aastate jooksul oma loomingu visuaalides kandnud ka Woolishi kudumeid. Mara meriino kampsunit muusikavideos "Sire ja Mure" (EiK feat. Maris Pihlap, Luurel Varas & Mattias Tirmaste) ja Nami meriino vesti "Head Aega" (INGER). feat. EiK). EiK'i muusika mängib sageli Woolishi stuudios, inspireerides meid oma eluliste ja ausate riimidega. Loe lähemalt EiK'i mõtteid seoses meeste tervise, heaoluga ja loominguga ning ehk leiad Sinagi ridade vahelt ideid, millega samastuda.

Novembris pööratakse erilist tähelepanu meeste vaimsele ja füüsilisele tervisele – mis mõtted Sinul sellega seoses on?

Tegelikult tuleb ju aastaringselt sellega tegeleda! Tore on näha, et viimastel aastatel on Eesti mehe oodatav eluiga olnud tasapisi jälle tõusuteel. Samas läheb ilmselt veel väga kaua aega, et saaksime lahti oma tõde-ja-õiguslikust mentaliteedist, et mehed ei nuta, töötame end haigeks ja tegeleme oma tervise lappimisega siis, kui mure päriselt käes on.

Aga meil on veel lootust! Noored ei joo enam nii hullusti nagu paar kümnendit tagasi, peaasjadest julgetakse avalikult rääkida ja küll see infomüra ka varsti nii väljakannatamatuks muutub, et tahame kollektiivselt nuputelefonide peale tagasi kolida. Lõpetage see “grindimisest” ja “winter arcist” rääkimine ära ja võtke enda jaoks aega, siis vaatab edasi!

Millist sõnumit tahaksid saata oma kuulajatele ja eriti noortele meestele?

Tuleb raskelt chillida. Pidevalt räägitakse, et enda jaoks peab muude asjade kõrvalt aega võtma, aga tegelikult on ju kogu elamise mõte, et meie “enda aeg” on prioriteet number üks ja seejärel muud asjad. Laske omal igavust tunda, tehke võimalusel päeva jooksul ära 1-2 suurt asja (mitte rohkem, siis läheb rabelemiseks) ja chillige!

Milline roll on Sinu elus liikumisel ja tervislikel eluviisidel? Kas on vahel raske loominguga tegeledes sellele tähelepanu pöörata?

Kui aus olla, siis metsikult keeruline on kõike tasakaalus hoida. Kuna mu töö on täiesti kaootilise graafikuga, et nädalavahetusel annan hilisõhtutel kontserte ja nädala sees teen stuudiosesse või tegelen muusikaalase olme ja logistikaga, millal iganes ette juhtub või vaim peale tuleb, siis on toit sageli lihtsalt kütus ja trenn see, et teen närvide rahustamiseks pikki jalutuskäike või hüppan lava peal ja proovis ringi nagu segane.

Oleme praegu salvestanud uut materjali koos bändi Pia Fraus eestvedaja Rein Fuksiga ja tal oli rääkida hea lugu, et kui tal sündis tütar, siis pidi olema tal ka samal õhtul kontsert ja kui hakkas siis keikale liikuma, peeti ta sünnitusmajas kinni ja küsiti, et “Mis töö see nii hilja on?”

Nagu ütles vist Anne Veski, et selles äris ei magata. Aga kuna olen suur ärevik, siis sain üsna ruttu aru, et kui ma ei taha, et keha hakkab streikima ja vaimsest pingest saavad füüsilised vaevused, siis ma lihtsalt pean liigutama ja puhkama, et saaksin muusikat teha kaua ja tervena.

Mis on kõige olulisemad teemad ja tunded, mida tahad oma muusikaga edasi anda?

Pidasin aastaid päevikut, aga mingil hetkel läks elu nii kirevaks, et ei jõudnud kõigi nende sündmuste üleskirjutamiseks enam aega leida. Nüüd on luuletustest ja laulutekstidest minu jaoks see omamoodi kroonika saanud – interpreteerin kõike seda, mis mu ümber ja sees toimub ning sätin selle siis lühivormidesse.

Kuna inimeseks olemise kogemus ja kultuuriline kontekst on meil kõigil siin maailma serval sarnane, siis üllataval kombel tundub, et need need sageli väga isiklikud ja (üli)spetsiifilised kujundid, tunded, inimesed, kohad ja asjad, mida oma tekstidesse pakin, lähevad kuulajatele korda. Muidu mingeid kõige tähtsamaid teemasid või tundeid ei oskaks välja tuua, las sellega tegeleb publik, mida ta oluliseks ja puudutavaks peab.

Kuhu oled praegu oma loomingulisel ja isiklikul teekonnal teel? Millised on Sinu järgmised sammud?

Loomingus valmistun 5. detsembril toimuvaks suureks soolokontserdiks ja avastan punki ja rokki, mis mind juba kuskil kolmandas klassis paelus ja tekste kirjutama suunas. Järgmine plaat tuleb ilmselt korralik vastand eelmisele elektroonilise tümaka ja “peomuusika” albumile, siin on suurem osa partiisid mängitud päris pillidega, kitarri efektiplokkidel nupud põhja keeratud ja trummid peksavad mõnusalt valjusti. Kindlasti ei kao aga selle kõige keskel “minulik” kõla, Mattias Tirmaste mängib ikka sama hingestatud soolosid ja Maris Pihlap laulab sama kauneid bäkke.

Tahan lihtsalt viimaks ometi näidata ühte külge endast, mida varem pole demonstreerida saanud. Ja see on pagana vabastav. Selle pisikese EiKi rõõmuks, kes üürgas oma magamistoas Propelleri ja Sex Pistolsi laule kaasa ning tahtis ka kunagi sama lahe ja “do it yourself” olla. Isegi kui see muusika ei lähe massidesse, tuleb see üks hea küttega plaat.

Isiklikus plaanis maadlen natuke sügisese melanhooliaga, pärast pea nelja aastat kooselamist läks mu pruut praegu kolmeks kuuks sõbrannaga Prantsusmaale ja Itaaliasse, käivad ühe programmi kaudu erinevates taludes ja mahe-restoranides ning -hotellides aitamas ning avastavad maailma, mul on siin halli ilmaga Tallinnas iga päev ikka natuke veider üksinda üles tõusta. Aga samas on praegu metsikult aega, et ööd ja päevad läbi uut muusikat teha ning tunnen end samas tohutult inspireeritult. Sügis on alati loomingus kohutavalt viljakas aeg, suvel esinen ja talvel tõmban kerra, aga need paar kuud nende vahepeal kirjutan ja salvestan nagu meeletu.

Kas sul on jagada mõnda näpunäidet, kuidas parandada kehva enesetunnet?

Ikka need kõige elementaarsemad asjad, mida kipume kogu aeg ära unustama. Kui hakkad kassima, siis mine ja liiguta, tee paar ringi ümber maja ja lase hapnikul ajju pääseda, hakkab kohe parem. Ühe mu sõbra vanaisa läheb näiteks iga kord jooksma, kui tekib tõbine tunne, ja see klaarib enamasti kohe kõik ära.

Mulle endale meeldib väga koristada ja esemeid ning faile organiseerida, kui peas on segadus. Kui tuba saab korda, on mõtted ka kohe selgemad. Ja otse loomulikult tuleb oma muredest teistega rääkida, inimlik kontakt on kõige alus. Suurt midagi paremat ei oskagi soovitada, nagu kunagi laulu sisse kirjutasin, et “Ainult sa ise võid ennast päästa, kellelgi teisel ei ole see võim”.